Romans 10

Jesu hogok nadisukilitimiŋa kedebadok

1Notneye, Juda metam adi Bepaŋdi kotigoŋ yanagilaak, walanedi unduŋ hinek nadiŋa Bepaŋ ninadi hati tilat. 2Adi yadi Bepaŋ’walaŋ mede didimeniŋgoŋ kamehatidok gigine tihatiiŋ u agaŋ yabulat ale yolat. Iŋgoŋ oŋ, woŋ adi Bepaŋ’walaŋ nadinadi diniŋ mebi didimeniŋgoŋ mu nadidakaleeŋ tihatiiŋ. 3Adi Bepaŋdi yomnik dapmaune metam didimehi titiŋdok talik tubumintaguk hatnimilak u sigilulum timiŋa nehigoŋ fafaŋe tiŋa utumbaaŋ didimedok yoŋa gigine tiŋa kwanaileiŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ didimeniŋ molom’walaŋ mede mu nadiiŋ. 4Kilistodi metam indi ne nadisukilitimiŋa Bepaŋ namanda foloŋ metam didimehi titiŋdok yoŋa Yodoko Mede diniŋ talik yaliheguk.

5Eŋ Mosesdi mede niŋ indiŋ youkuk. Meeniŋ niŋdi Yodoko Mede takaliŋa didimedok nadilak adi yadi Yodoko Mede faki-kabe nemu bikabaak, wanakaŋ hogohogok takalidapmaaŋ hatihati kahilewaak. 6Eŋ nadisukiliti foloŋ didimedok mede adi indiŋ hatak. Du walagedi indiŋ mu yobaaŋ, “Nediyeŋ kunum gineŋ looŋ Kilisto nagila fowaak?” 7be “Nediyeŋ ham gineŋ fooŋ Kilisto kumuŋ kwetneŋ hatak nagi labaak?” 8Unduŋ moŋ, Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede foloŋ indiŋ yoŋit hatak.

“Bepaŋ’walaŋ mede uyadi kweetniŋ mu hatak, uyadi medege yoyo foloŋ eŋ nadisuge gineŋ kameŋit hatak.”
Woŋ adi nadisukilitidok mede hanihehitubu-didime tiyam wendok-ku yoŋit tilak.
9Indiŋ yobune tuwot tibek. Jesu adi Wapumne, u mede yoyoge foloŋ halaak, eŋ Bepaŋdi Jesu kumuŋ gineniŋ tubukaikanimguk, u welegedi nadisukilitiŋa kedebaaŋ hatihati kahilewaaŋ. 10Diki indiŋ hatak. Welenikdi Jesu nadisukilitimiŋa metam didimehi titiŋdok eŋ manikdi adi nadisukilitimiyam, u yohautane kotigoŋ ninigitak. 11Ale wendegoŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede gineŋ indiŋ youliŋit hatak. Meeniŋ niŋdi adi nadisukilitimimbaak adi yadi nebek niŋdi nintubumeka mu tibaak. 12Juda metam bek be metam Judahi’walaŋ feknit mokit indi daneeŋ molomolom mu tam. Ne kubugoŋdi Wapumnik hatinimdapmalak. Tiŋa metam hogohogok yehitubu-lodadok ninadiiŋ adi momooŋ hinek yehitubu-lodalak. 13Biyagoŋ hinek kuyoŋ, undudegoŋ tiŋa indiŋ yoŋit hatak. Wapumdi yehitubu-lodadok nadiŋa ne’walaŋ wou gineŋ ninadineeŋ adi Bepaŋdi kotigoŋ yanagilaak.

14Ninadi u adi mu nadisukilitimiŋgiŋdi dediŋ tiŋa ninadineŋ? Bepaŋ nadisukilitimiiŋ maaŋ undugoŋ, adi’walaŋ mede mu nadiiŋdi dediŋ tiŋa nadisukilitimineŋ? Bepaŋ medeŋiŋ nadinadi uyadi nebek niŋdi mu yenimbihilune nehi dediŋ tiŋa nadineŋ? 15Me Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yohautadok mu nobu yeniŋkulune uneŋ kaŋ nediyeŋ wooŋ Mede Momooŋ u yohautawek? Biyagoŋ kuyoŋ, uŋalegoŋ tiŋa indiŋ youliŋit hatak. “Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ moŋgola biiŋ u yabuŋa nadifo tiiŋ.”

Bepaŋdi Judahi yahaŋedok kwanai tubune mu lodagiŋ

16Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u Judahi nolidi nadiŋa mede tiloloŋ mu tigiŋ. Aisaiyadi indiŋ maaŋ yoguk. “Wapum, du’walaŋ mede yohautagumun u nediyeŋ nadisukilitiguk?” 17Unduŋ doktiŋa indiŋ yodok. Nadisukiliti adi Kilisto’walaŋ mede nadiyam diniŋ folooŋ. Kaŋ mede nadiyam uyadi meeniŋ niŋdi Kilisto’walaŋ maŋiŋ mede tiŋa yohautaune nadiyam. 18Kei! unduŋ doktiŋa indiŋ yonadilat. Adi Bepaŋ’walaŋ mede mu nadigiŋ be? Unduŋ moŋ ale.

“Mahik gigilitdi kwetkwet tokiguk. Eŋ medehikdi kwet dikineŋ usuwaguk.”
19Kaŋ kotigoŋ indiŋ yonadilat. Isilae metam adi didimeniŋgoŋ mu binek nadidakalegiŋ? Unduŋ moŋ, adi timeŋ Mosesdi youkuk u yobit.

“Nu mebop hatifit tigiŋ yanagile Judahi hidi hehikalakapmeune welehik kadakawaak. Eŋ nu mebop nadidakalehinit mokit yanagile hidi kwihita tineeŋ.”
20Mindaŋkade Aisaiyadi mede malabumuŋ niŋ indiŋ youkuk.

“Mu nolohi hatigiŋdi nehitubu-mintagiŋ, eŋ nutok mu yohatigiŋ adi’walaŋkade mintadakaleyemgut.”
21Tiŋa Isilae metamdok adi Bepaŋdi Youkudip indiŋ tiyemguk.

“Nu helemahelemaŋ metam fokohinit eŋ mede wobuwobuhinit adi buneŋ yoŋa kohowai kuyemiŋila woomyemilat.”
Copyright information for NOP